• Eesti
  • English
  • Suomi

Tampere Maja lugu

Linnakodaniku maja, kõrts, piimapood, külalistemaja… Tampere Maja ajalugu on mitmekülgne
Tartu linna krundil nr 59 asunud vanemate ehitiste kohta ei ole palju teada. Teatakse, et pastor Pegius ehitas sellele kohale pärast 1667. aasta suurt tulekahju uue maja. Põhjasõjas maja siiski hävines ning veel 1730ndate aastate revisjonis ei olnud krundil muud kui Pegiuse ehitatud kivimaja varemed. Järgmine omanik, postisell Carl Joachim Reisenstein, ehitas krundi kaguserva tänava äärde väikese puit­maja, kus oli kaks tuba ja pööning. Reisensteini ehitatud maja on prae­guse Tampere Maja näitusesaali-poolne, kitsam ja madalam osa. Pärast Reisensteini vahetas maja mitu korda omanikku, kuni 1764. aastal ostis selle leskproua Anna Margaretha Hannemann.
Leskproua Anna Margarethe aeg, kõrts keldris
Proual oli majas tuba ja kamber, lisaks asus hoovis ka tall. Koos perenaisega elasid majas veel sulane ja teenijatüdruk. 1775. aasta suures tulekahjus põles suurem osa linnast maha, aga krundil nr 59 olevad hooned jäid alles. Anna Margaretha uus abikaasa Nicolai Chris­tian Franzius hakkas linna ülesehitamise perioodil oma maja laiendama. Franzius ehitas majale juurde laiema ja kõrgema osa. Nõnda sai ehitis oma praeguseni säilinud mõõtmed. Majas oli kokku kümme tuba ja kaks ahju. Pärast mehe surma hakkas lesk Anna Margaretha oma suure maja keldris kõrtsi pidama. Kõrts asus maja vanema osa kahes keldriruumis, praeguse galerii all. Leskproua müüs kogu kinnistu 1807. aastal ära, ning lõpuks läks see Kraackide kaupmehe­suguvõsa omandusse.
Kraackide aeg
Ka Kraackide ajal töötas keldris kõrts. 1851. aasta elanike loenduse andmetel elas majas leskproua Kraack koos oma 33- ja 26-aastase tütrega, üürnike hulka kuulusid Viljandist pärit õuenõuniku lesk M. von Fuss oma kahe tütrega, 4 üliõpilast, 6 päevatöölist naiste ja lastega ning kaks teenijatüdrukut. Majas oli 7 ahju. Hoovis asus kaks osaliselt kivist, osaliselt puust kõrvalhoonet, puukuur ja tall koos vankrikuuriga. Krundi põhjanurgas oli kaev. 1869. aastal müüsid Kraacki pärijad krundi koos rajatistega parun Ernst von Nolckenile. Pärast paruni surma ehitas leskproua 1903. aastal maja uuema osa keldrisse piimapoe. Nendes ruumides tegutseb praegu Tampere Maja keldriklubi. 1911. aastal ehitati krundi tagaossa uhke juugendstiilis tall koos tõllakuuriga.
Parun Nolkede ajast nõukogude ajani
Kinnistu viimaseks eraomanikuks oli Eleonore von Ungern-Sternberg. Nõukogude ajal maja natsionaliseeriti. Hoone jagati 12 väikeseks korteriks.

Nõukogude aja lõpul, 1988. aastal alustas maja keldris tegevust üks Tartu esimesi erakauplusi – nahkesemete pood „Maie“.

Alusta navigeerimist