Paberist reisirõivad ja kohvrist võetud matkafotod on riputatud pesunöörile kuivama. Paberrõivastel on teksti Läänemere-ümbruse eri keeltes. Meherõivad on selgelt deklameerivalt ükskeelsed. Naiserõivailt kukub segamisi erikeelseid lauseid.
Kuivama riputatud Läänemere ümbruse fotodel reisivat meest ei paista olevat.
Kaardilt paistab, et keegi on siiski reisinud Läänemerel ja selle ümber. Kas paberrõivaste kandjad on siis kukkunud merre, et nad on riputanud oma rõivad nöörile kuivama? Kas neil ei õnnestunud Läänemerd ületada? Naise ja mehe erikeelne kommunikatsioongi ei paista olevat õnnestunud.
Või kas on asi veega mingisse ülesandesse pühitsemises? Ristimises keelde, mingisse rühma?
Kas eestlane kukub ise oma väiksesse liivakastiämbrisse või tõugatakse ta Läänemerre, kui ta üritab seda ületada “reisil” Lääne-Euroopasse? Kas asi on pühitsemises … Euroopa Liitu?
Paberrõivaste, fotode ja joonistuste lisaks esitab näitus Kaarina Ormio kirjutatud ja illustreeritud raamatut nendest Läänemere-ümber-reisidest.Näitus on kujutus Püüdlemisest Kohata. Kui tõesti tahta kohata Teist, peab olema valmis hüppama peaaegu võimatut hüpet, nagu prooviks hüpata üle Läänemere. Tõenäoliselt võib koledasti kukkuda, kuid siiski võib ehk toimuda Kohtumine.
Triviaalsemalt väljendudes: nii näitus kui raamat käsitleb kommunikatsiooniraskusi.
Näitus põhineb Soome, Norra ja Eesti performance'iprojektil ”Prints Betelgeuze, Printsess Algieba ja Printsess Bellatrix reisivad ümber Läänemere”. See on 1997 aastal Paide tegevuskunstifestivalil alanud koostööprojekt Jaan Pärnamäe ja Elin T. Sørenseniga.
Näitus on avatud
28.8.-10.9.2003.
Printsess Algieba Kura-Liivi
rannas liivlaste iga-aastasel peol 2001. aastal. (809 KB)
Pildistas Jaan Pärnamäe.